Kasulikku -> Kasutusjuhendid

Äärekivide paigaldamise juhend

Äärekivide paigaldamise juhend

Äärepiirded on väga olulised betoonsillutise projekteerimise ja paigaldamise juures. Nad hoiavad sillutuskive tihedalt üksteise vastas ja takistavad kivide vahel asuvate vuukide laienemist. Äärekivid on vajalikud kohas, kus sillutis lõpeb või toimub järsk muutus selle kõrguses (üleminek kõnniteelt sõiduteele) või paigaldusmustris. Äärekivide ülesandeks on takistada aluskihi äravajumist sillutuskivide alt.

Äärekivide sirge külg peab jääma vastu sillutuskive. Tee projekteerimisel ja äärekivide paigutamisel on soovitav lähtuda sillutuskivide ridade laiusest, et hiljem poleks vaja sillutuskive lõigata. Juhul, kui äärekivide ja sillutuskivide vahe on väike (väiksem kui ¼ sillutuskivi), võib selle täita betooniga, suuremad vahed tuleks täita mõõtu lõigatud sillutuskividega. Sillutuskivide vahel asuvad vuugid peavad jääma äärekividest ca 5 mm kõrgemale, et sillutisele sattuv vesi saaks sealt vabalt ära voolata.

Tavaliselt paigaldatakse äärekivid enne sillutuskive. Sillutuskivide alla rajatav aluskiht (vt. Sillutuskivide paigaldamise juhend) peab ulatuma ka äärekivide alla, eriti juhul, kui on tegemist ebapüsiva pinnasega.

Kui kõik ettevalmistustööd on tehtud, võib hakata äärekive kohale asetama. 0,45 m pikkuste kivide tõstmisega saab tavaliselt hakkama üks inimene.

Ühele joonele saab äärekivid reastada pinguldatud nööri või jõhvi abil. Kivid tuleb suruda tihedalt üksteise vastu. Kui kivide vahed jäävad mingil põhjusel liiga suured, võib liiva väljauhtmise takistamiseks paigaldada nende vahekohtadesse vett läbilaskva filterriide. Kivide mõõtulõikamiseks saab kasutada ketassaagi.

Sillutiskivide paigaldamise juhend

Sillutiskivide paigaldamise juhend

1. Sissejuhatus

Alljärgnev informatsioon annab juhiseid betoonsillutise planeerimiseks ja rajamiseks. Sillutise rajamise protseduurid võivad erineda suurte või väikeste objektide, samuti erinevate koormustega sillutiste ning käsitsi või mehaniseeritult laotud sillutiste puhul. Mehaniseeritud paigaldusega kaasnevad spetsiaalsed paigaldusseadmed, muudatused liivaluse tasandamise ja tihendamise ning vuukide täitmise protseduurides.

2. Drenaazi ja aluspõhja rajamine

Sillutiskivide alla drenaazisüsteemi rajamisel ja aluspõhja ettevalmistamisel tuleb järgida tavapärast teedeehituse metoodikat. Rajatava sillutise alt tuleb puujuured ning sobimatu aluspõhjakiht (kindlasti muld) eemaldada. Aluspõhi peab moodustama stabiilse platvormi järgnevatele kihtidele ja peaks olema väikese kallakuga vee äravoolu suunas. Nõrga kandevõimega aluspõhja puhul soovitame kasutada geotekstiile või lubjaga/tsemendiga segatud pinnasekihte.

3. Aluskihi ehitus

Aluskihi ehitusel kasutatavaid materjale võib vajadusel siduda tsemendi või lubjaga. Aluskihi materjalideks võivad olla nii killustik kui ka looduslik kruus. Seotud aluskiht moodustatakse kruusa või killustiku segamisel väikese koguse lubjaga või tsemendiga. Aluskihi rajamisel tuleb silmas pidada:

  1. aluskiht peab olema piisavalt suur ja ulatuma ka äärekivide alla
  2. aluskiht tuleb ehitada kiht-kihi haaval, vahepeal tihendades, iga kihi paksus peaks olema 100 - 150 mm.
  3. niiskuse liikumist pinnasest aluskihti saab vältida, kasutades bituumeniga kruntimist (kulu u. 0,3 l/m2), kõik kahjustatud kruntkattega alad tuleb veelkord kruntida enne liivaluse paigaldamist.
  4. kui aluskihtide rajamisel kasutatakse tsementi, tuleb segu valmistada segistis.
  5. liiva ei ole soovitav kasutada aluskihi ebatasasusi ja konarusi tasandava materjalina. Lõpetatud aluskiht tuleb siluda võimalikult tasaseks, kõrvalekalle aluskihi projektkõrgusest ei tohiks olla üle 10 mm.
  6. kohtades, kus on raskendatud aluskihi tihendamine (seinte lähedal, kaevude ümber jne.) on soovitav kasutada tsemendiga seotud aluskihi materjali.
  7. enne liivapadja rajamist tuleb teha põhjalik aluskihi ülevaatus. Pinnad, mis vajuvad tihendusrullide ja masinate all, tuleb korrastada.

4. Äärepiirded

Piki sillutise välisserva tuleb ehitada äärepiirded. Äärepiirdeks on tavaliselt betoonäärekivi või -rentsel. Äärepiirde sillutiskividega piirnev külg peab olema vertikaalne. Juhul kui äärepiirdelt peab toimuma sadevee äravool teele, peab äärekivi seesmine serv olema vähemalt 5 mm allpool sillutiskivide vahelisi kanaleid. Äärepiirded tuleb toetada vähemalt 100 mm paksusele tihendatud aluskihile (vt. Äärekivide paigaldamise juhend).

5. Liivapadja rajamine ja tasandamine

Sillutiskivid asetatakse liivapadjale, mille rajamise kvaliteet ja tihedus mängivad olulist rolli sillutise lõplikus väljanägemises. Liivapatjade rajamiseks kasutatav liiv tuleb kuhjata väikestesse hunnikutesse üle kogu sillutatava ala. Liivahunnikuid peab kaitsma liigse märgumise ja kuivamise eest. Liiv peab olema ühtlase tihedusega.

Liivapadja tasandamine:

  1. Käsitsi ladumise korral hoitakse liiv tasandamisel nii kohevana kui võimalik kuni sillutiskivide ladumiseni.
  2. Mehaanilise ladumise korral tihendatakse liiv piisavalt tugevalt, et vältida kivide vajumist liiva sisse sillutise paigaldamise ajal.

Liivapadi tasandatakse kas käsitsi (tasanduslauaga) või mehaniseeritud tasandajatega. Ühtlase paksusega liivakihi saamiseks võib orientiiridena kasutada:

  • tasandusrööpaid
  • pingutatud nööri või jõhvi
  • läheduses asuva sillutise äärepiiret

Liivapadi tuleb tasandada ettenähtud projektkõrguseni nii, et tihendamise järel saavutatakse ühtlane tihendatud kiht paksusega 20 - 30 mm.Liivapadja paksus ei tohiks peale tihendamist ületada 30 mm.

Liivapadjale jäänud madalamad kohad tuleb liivaga veelkord täita ja tasanduslaua abil tasandada. Tuleb jälgida, et liiv täidaks kogu ulatuses ka äärepiirete lähedased alad. Tööpäeva lõppedes ei ole soovitav jätta sillutiskividega katmata liivapatja looduse meelevalda, samuti võib mõni inimene või loom seda kahjustada.

6. Sillutiskivide ladumine

6.1. Planeerimine.

Sillutiskivide ladumise jõudlust ja ökonoomsust parandavad:

  • sillutiskivide aluste mahalaadimine tööfrondile võimalikult lähedale
  • ladumine laia tööfrondiga Sillutiskivide alused võib asetada juba paigaldatud kividele, võimalikult lähedale laotavale kivireale.

6.2. Algusjoone valimine

Võimalusel tuleks alustada ladumist äärepiirde juurest või selle lähedalt, algusjoone valimisel tuleks arvesse võtta:

  • äärepiirde kulgemist
  • ladumise mustrit ja sillutiskivide nõutavat orientatsiooni
  • künklikul maa-alal tuleb ladumist alustada alt üles, et vältida kivide allalibisemist. 

NB! Ladumist ei ole soovitav alustada korraga platsi kahest otsast.

6.3. Ladumise mustri valimine

Kõige suuremat tähelepanu nõuab esimeste kiviridade ladumine. Sillutiskivid tuleb asetada algusjoonele õige nurga all, et saavutada lõplikku mustri orientatsiooni. Kumera kujuga äärepiirde puhul tuleb sirge kivirida rajada uuesti 1 - 2 rea kaugusel äärepiirdest. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb äärepiirde ja algusrea vahele jäävad tühimikud täita lõigatud kividega (alternatiiviks on ka tühimike betoneerimine). Kivirea õige joondumise ja laiuse kontrollimiseks on soovitav kasutada pingutatud nööri või jõhvi.

6.4. Ladumine

Sillutiskivid on ühtlaste mõõtmete ja kujuga, mis võimaldavad kivide paigaldamisel saavutada vajaliku kividevahelise laiuse (vuugi). Kive ei tohi asetada üksteise vastu, sest selliselt laotud kivid võivad hiljem servadest kergesti killuneda või isegi murduda. Reeglina on kividevahelise vuugi laius 2 - 4 mm. AS Columbia-Kivi toodetud „Uni”, „Tri-radial”ja „Parkett” sillutise külgedel on ladumise hõlbustamiseks 2 mm paksused vuugieendid.

6.5. Sillutiskivide lõikamine ja tühimike täitmine

Sillutiskivide lõikamine ja äärepiirde ning esimese kivirea vaheliste tühimike täitmine tuleb jätta ajaks, kui enamus sillutisest on juba laotud, kuna see on suhteliselt aeganõudev töö. Kivide lõikamiseks võib kasutada mehaanilist giljotiinlõikurit või elektrisaagi. Sillutiskivi tükke, mis on alla 25% originaalkivi suurusest, ei ole soovitav tühimike täitmiseks kasutada, sest need võivad kergesti kohalt ära nihkuda. Sellised tühikud tuleks täita betooniseguga.

7. Liivapadja tihendamine

Peale sillutiskivide paigaldamist tuleb liivapadi korralikult tihendada. Enne vibreerimist on soovitav kõik vuugid peene, kuiva liivaga osaliselt täita, et vältida kivi servadest kildude väljalöömist. Vibreerivate plaattihendajatega tihendatakse pinda seni, kuni sillutis on saavutanud projektkõrguse ja piisavalt kompaktne. Kogu laotud sillutis tuleks vibraatoriga üle käia, kuni kõik kividevahelised ebatasasused on likvideeritud ja kivide vahel on ühtlased vuugid. Liivapatja saab tihendada ka käsitsi, kasutades tampi ja kummihaamrit, kuid parema tulemuse saavutamiseks on siiski soovitav kasutada spetsiaalset vibraatorit. Kui mõni kivi saab tihendamise käigus viga, tuleb see kohe kõrvaldada ja asendada uuega.

8. Lõplik vuukide täitmine

Peale liivapadja tihendamist tuleb sillutiskivide vahelised vuugid täita spetsiaalse liivaga. Liivapadjaks kasutatud liiv tavaliselt ei sobi, vuugitäite liiv peab olema sorteeritud ning fraktsiooniga alla 0,63 mm. Tsemendi kasutamist vuugitäiteliivas ei soovitata. Täiteliiv ja sillutiskivid peavad vuukide täitmisel olema täielikult kuivad. Liiv tuleb vuukidesse hõõruda luua või harja abil. Tagamaks vuukide täielikku täitumist, tuleb sillutisest vibreeriva tihendajaga veelkord kergelt üle käia. Üleliigne vuugitäiteliiv tuleb sillutiselt eemaldada.

9. Sillutise avamine liikluseks

Enne tööde lõpetamist tuleb sillutisel vältida ülearust liiklemist. Kui vuukide täitmine on lõpetatud ja järelejäänud liiv kõrvaldatud, võib sillutise liikluseks avada. Võimalike vigade avastamiseks ja kõrvaldamiseks on soovitav sillutis peale valmimistv vähemalt kord kuus põhjalikult üle vaadata.

 

Müürisegu kasutamise juhend

columbia-kivi_myyrisegu_pisiMüürisegu M100

Polümeerne kvaliteetmüürisegu müüride ladumiseks sise- ja välistingimustes. Toodetakse 25 kg ja 1 tonnistes big-bagides.

Koostis peeneteraline kvartsliiv (max tera suurus 3 mm), valge või hall portlandsement, polümeerid, plastifikaator.

Kasutamine Columbia-Kivi fassaadikividest ja plokkides hoone fassaadide müüride, korstnate ja kaminate ladumiseks.

Ettevalmistused tööks

  1. Vajalik kogus segupulbrit kallata segamisnõusse või segatisse;
  2. Lisada vett 13-17% segu kaalust. (3,25-4 liitrit 25 kg koti kohta);
  3. Segada mehhaaniliselt või käsitsi kuni segu täieliku märgumiseni;
  4. Lasta segul veidi seista ja segada veel kord.

Valmissegu on kasutatav 4 tundi.

Keskmine Columbia-Kivi müürisegu kulu ühele kivile vs. plokile (soovituslik).

Kivi tüüp Mõõtmed (mm) Segu kulu (kg)
Soliidkivi 90x57x190 0,5
Fassaadikivi 90x95x390 1
Plokk 90x190x390 1,2
Plokk 140x190x390 1,4
Plokk 190x190x390 1,6
Plokk 240x190x390 1,8

Säilitamine

Kottides segupulbrit hoida kuivas ruumis.
Segupulbri säilimisaeg originaalpakendis 1 aasta.


Töötamine Columbia-Kivi müüriseguga

  • Müürisegu paigaldatakse soovitavalt müürikelluga õõnesplokkide kõikidele servadele, vuugi paksus on tavaliselt 10 mm.
  • Pärast ladumist tuleb kidlasti kõik vuugid vuukida, et saavutada vajalik ilmastikukindlus.
  • Vuukimine peaks toimuma ajal, mil müürisegu on veel plastne (aeg sõltub ilmastikutingimustest).
  • Fassaadi alumises reas on soovitav jätta iga 80 cm järel vertikaalvuuk tühjaks, et tagada tuulutus ja drenaaž laotud seinale.
  • Mördi sattumisel fassaadile eemaldakse see peale tahenemist.

Columbia-Kivi kividest müüride ladumisel tutvu ka tootjapoolse kasutamisjuhendiga.

Värvipigmendi kasutamise juhend

Värvipigmendi kasutamine.

Värvipigmendi lisamine mördile võimaldab müüritise vuukidele anda soovitud värvuse. Kividega sama pigmendi kasutamine vähendab kivi pinnale juhuslikut jääda võivate seguplekkide märgatavust. Pigmendi soovitav doseerimiskogus on 3-6 % sideaine (tsemendi) massist. 1 m3 mördile kulub umbes 9-18 kg pigmenti (sõltub ka kasutatava tsemendi ja mördi margist).

Tähelepanu!

  • Jälgige doseerimise ühtlust erinevate masinatäite vahel.
  • Ka niiskusesisalduse suured kõikumised muudavad segu värvust.
  • Liiga märjalt vuugitud mördi pinnale tekib koos veekilega valkjas soolakiht.
  • Lisage pigment segumasinasse kohe peale liiva, et segunemine oleks parem.
  • Kasutage mördis plastifitseerivat lisandit, mitte seepi, savi, pesupulbrit jne.(Plasti-fikaatori kulu on näiteks Laastinplus- i puhul 1,1L/100m2 95x90x390 murtud kivile.)
  • Hoida lastele kättesaamatus kohas ja vältida sattumist suhu või silma. Mahapestav vee ja seebiga.

Värvipigmendi kulu 1m2 seina kohta

Kivitüüp ja mõõtmed (mm) Vajadus tk/m2 (vuuk 10 mm) Mass kg/tk Mördi vajadus m3/100m2 Pigmendi kulu g/m2 seina kohta
Soliidkivi
90x57x190 75 2,1 1,9 170...340
Murtudkivi
95x90x190 50 3,9 1,6 150...290
95x90x390 25 7,8 1,4 130...260
Õõnesplokid
90x190x390 12,5 10 0,7 70...140
140x190x390 12,5 13 0,8 70...140
190x190x390 12,5 17 0,9 80...160
240x190x390 12,5 20 1 90...180

Orienteeruv tsemendi kulu 1m3 segus, vastavalt segu margile

Tsemedni mark M10 M7,5 M5 M2,5 M1
600 240 180
500 280 220 140
400 360 270 180 90
300 360 240 120
250 290 145
200 360 180 75

Müürivõrgu ja z-armatuuri kasutamise juhend

Müürivõrgud ja Z-armatuur

Betoonist ehitusmaterjalide kivistumisprotsess ja sellest tingitud mahukahanemine jätkuvad ka peale ehitise valmimist. Mahukahanemisest ja konstruktsiooni koormamisest tekkivad sisepinged võivad lõpuks viia müüritise pragunemiseni. Pragude vältimiseks on soovitav kasutada plokiridade vahele vuukidesse paigaldatavaid müürivõrkusid. As Columbia-Kivi müürivõrgud on tavaliselt 3m pikkused, nende jätkamisel tuleb arvestada ülekattega vähemalt 30 cm. Tuleb jälgida, et jätkukohad ei asetseks vertikaalselt ühel joonel. Konstruktsiooni parima lahenduse saavutamiseks konsulteerige kindlasti projekteerijaga.

Tehnilised andmed:

  • Materjalid 4 Bpl;
  • Pikkivardad läbimõõduga 2-4 mm, ristlõige 25 mm2;
  • Pikkivardaid siduvad vardad läbimõõduga 3 mm;
  • Voolavuspiir fyk=500MPa;
  • Pikkus (D) 3000 mm

myyrivork

Müüritise laius (mm) A (mm) B (mm) C (mm) kaal (kg)
90 200 65 69 0,69
140 200 115 119 0,77
190 200 155 159 0,84
240 200 205 209 0,91

Z-armatuur

Z-armatuuri on soovitav kasutada kohtades, kus müüritisele võivad olulist mõju avaldada horisontaalsuunalised koormused (nt. pinnasesurve). Samuti saab seda edukalt kasutada deformatsioonivuukide erinevates lahendustes.

vt. Deformatsioonivuugid

z-armatuur

B - vastavalt ülaltoodud tabelile. Materjal 4Bpl, läbimõõduga 4mm.

Columbia-Kivi plokkidest laotud müüritise soojustamine A-tüüp isovervilladega

Columbia-Kivi plokkidest laotud müüritise soojustamine A-tüüpi isovervilladega

Piirde soojajuhtivus U=0,20W/m2K
Ploki mõõtmed U (W/m2K) Villa paksus (mm) Villa tüüp
140x190x390 0,206 170 RKL-A45+KL-A125
190x190x390 0,213 16 RKL-A60+KL-A100
240x190x390 0,217 160 RKL-A60+KL-A100
Piirde soojajuhtivus U=0,25W/m2K
140x190x390 0,246 130 RKL-A60+KL-A70
190x190x390 0,243 130 RKL-A60+KL-A70
240x190x390 0,240 130 RKL-A60+KL-A70

Sokli soojustus Isover Floormate 200-ga

Materjal Kihi paksus (mm) Soojusjuhtivus tegur (W/mK) Piirde soojajuhtivus U (W/m2K)
240x190x390 240 0,9
Floormate 200 50 / 70 0,037
Krohv 5 1
Kokku 295 / 315 0,55 / 0,42
190x190x390 190 0,9
Floormate 200 50 / 70 0,037
Krohv 5 1
Kokku 245 / 265 0,42 / 0,43

Märkus: Soojustuse paksus on antud koos Isoveri tuuletõkkeplaadiga. Soojustus kinnitatakse roostevabast ankrutega.

Betoonkivide ja -plokkide kasutamise põhilised nõuded müüritöö juures

Betoonkivide ja -plokkide kasutamise põhilised nõuded müüritöö juures

1. Kasutatav mört

Soovitame kasutada tsementmörti margiga vähemalt M2,5 (vt. ka EN 998-2). Ei soovita kasutada lubimörte. Mördi töödeldavuse huvides soovitame kasutada selleks ette nähtud plastifitseerivaid lisandeid.(Näit.:Mortarplast, Laastinplus, REBAmix BE, …)

Külmumisohtlikes tingimustes ladumisel (temp. alla +3°C) tuleb kasutada külmumisvastaseid lisandeid ja kaitsta müüritist 48 tunni jooksul läbikülmumise eest. Ümbritseva keskkonna temperatuuril alla -15°C soovitame müüritööd mitte teha.

Betoonkivide ja -plokkide ladumisel võib kasutada värvilisi valmissegusid või lisada mördile värvipigmente, milliseid doseeritakse 3-6 % sideaine (tsemendi) massist. Tähtis on jälgida doseerimise täpsust ja ühtlust kogu müüritise valmimise jooksul.

2. Ladumine

Mört paigaldatakse soovitatavalt õõnesplokkide kõikidele servadele. Vuugi paksus on üldiselt 10 mm. Ühes päevas laotava seina kõrgus sõltub mördist, üldiselt ca. 8 rida plokke. Vertikaalvuukide täitmiseks asetatakse plokid eelnevalt püsti otstele ja paigaldatakse äärtesse kaks riba mörti, kumbki laiusega kuni 30 mm. Ploki paigaldamisel müüri surutakse mördi ribad vastu eelnevalt paigaldatud plokki ja looditakse seejärel paika.

Vastavalt soovile on võimalik kasutada järgmisi vuuke:

vuugid

Kantvuuk (kasutatakse kandilist vuukrauda, tihti ka latti mördi paigaldamisel)

ümarvuuk (vuugitakse ümara vuukrauaga)

silevuuk (mört lõigatakse maha kelluga ja vuugitakse)

V-kujuline vuuk (vuugitakse kolmnurkse vuukrauaga)

Pärast ladumist tuleb kõik vuugid (vertikaalsed ja horisontaalsed) kindlasti vuukida, et saavutada vajalik ilmastikukindlus. Õõnesplokist välismüüride korral soovitame kasutada sile- või nõgusvuuki, mis tugeva vihma korral väldib paremini vee tungimise läbi ploki vuukide. Vuukida ei soovita liiga värsket mörti, kuna pinnale tungiv vesi peseb vuugi pealispinnast välja tsementi, vees lahustuvaid soolasid ja värvipigmenti ning vuukide värvus jääb ebaühtlane. Vuukimine peab toimuma ajal, mil mört on veel plastne (aeg sõltub töökeskkonnast).

Veega küllastuda võivates konstruktsioonielementides (keldriseinad, vundamendid) soovitame seina enne hüdroisoleerimist krohvida. Krohvimine või hüdroisoleerimine on vajalik ka teistes konstruktsiooni elementides, kus vesi võib müüritist kahjustada.

3. Fassaadide ankurdamine

Vajalik on vähemalt 5 sidet ruutmeetrile. Soovitame kasutada roostevabast või tsingitud terasest traatankruid Ø4…6 mm.

4. Deformatsioonivuugid

Deformatsioonivuugid on vajalikud kõigi müürimaterjalide, k.a. betoonkivide puhul, müüritise mahumuutustest tekkivate pingete leevendamiseks. Deformatsioonivuukide vahekauguseks armeerimata müüritises on 6…7,5m sõltuvalt konstruktsioonist (avade paigutus ja mõõtmed, postid, pilastrid, seina ristlõigete muutumiskohad jne.).

Tutvuge ka täpsema juhendiga " Deformatsioonivuugid "

5. Niiskuse tõrje

Mitmekihiliste seinte korral tuleb kasutada kondensvee ja vuukidest läbitunginud vihmavee eemaldamiseks müüri alumise rea alla paigaldatud plekist põlle. Müüri alumisse ritta jäetakse fassaadis ca 80 cm järel vertikaalvuuk tühjaks, et tagada tuulutus ja drenaaz. Sama tehakse fassaadi ülemises osas, kui ei ole teisi tuulutusvõimalusi. Plekist põlled tuleb paigaldada ka iga akna ja ukse silluse peale ja jätta tuulutusavad. Betoonkivide ja plokkide puhul tuleks arvestada suhteliselt suurte pooridega ja vastavalt sellele suurema veeimavus- ja loovutamiskiirusega.

6. Müüritise armeerimine ja betoneerimine

Õõnesplokkidest müüritise korral võiks olla armeerimata seina kõrguseks 20 ploki laiust ja armeeritud õõnesploki korral 30 ploki laiust. Soovitav on armeerida ja betoneerida õõnesplokist müüri alumine ja ülemine (paneeli-alune) horisontaalrida.

Õõnesplokist müüride korral, kus on näiteks ekstsentriline surve, pikad sillused või muu keerulisem konstruktsioon tuleb kindlasti konsulteerida konstruktoriga, kes arvutaks konkreetse lahenduse.

Kohad, kus tuleks vertikaalsed õõnsused täis betoneerida on:

  • avade kõrval olevad õõned
  • seinte ristumisel õõnsused, kuhu ankurdatakse sidemed

Vertikaalõõnsuste betoneerimisel tuleb arvestada valatavas õõnsuses betoonisamba poolt tekitatud rõhuga ja täitebetooni tihendamise keerukusega. Korruse kõrgus on soovitatav täis valada osadena, kogu kõrguse betoneerimisel tuleb täitumise kontrollimiseks lõigata alumisse plokiritta kontrollavad mõõtmetega ca 10x10 cm, mis kaetakse enne betoneerimise alustamist. Enne betoneerimise alustamist peab mört vuukides olema kivistunud vähemalt 24 tundi.

Betoneerimistöödel külmas keskkonnas ei tohi täitebetoon läbi külmuda esimese 48 tunni jooksul, temperatuuril alla -15°C ei soovitata betoneerimistöid teha.

Vt. ka " Armeeritud müüritise ladumine ja betoneerimine ".

7. Hooldamine

  • Fassaadide ladumisel hoiduda müüri määrimisest mördiga.
  • Mördi sattumisel fassaadile eemaldada mört, kui ta on natuke tahenenud.
  • Tuleb jälgida, et fassaadis olevad tuulutusavad ei oleks ummistunud.
  • Hoone valmimisel soovitame kogu fassaadi üle pesta survepesuriga. Soolade eemaldamiseks kasutada vajadusel kuni 10%list soolhappe vesilahust, värviliste kivide puhul mitte üle 3%. Enne happega pesu tuleb sein niisutada puhta veega, korraga töödelda mitte üle 1m 2 . Ettevaatust happega töötamisel!

Betoonkividest ja plokkidest müüritise ja sillutise hooldamise juhend

BETOONKIVIDEST JA PLOKKIDEST MÜÜRITISE JA SILLUTISE HOOLDAMISE JUHEND

Peale ehitise valmimist ei nõua betoonkividest müüritised ja sillutised erilist hoolt. Arvestada tuleks pinna poorsust ja seda, et tegu on „hingava” ehitusmaterjaliga.Soovitame jälgida järgmisi nõuandeid:

  1. Sillutise või fassaadi pinnale tekkinud soolade mahapesuks võib kasutada 3 - 5%-list happelahust, tutvudes enne töid juhendiga "Eflorestsentsist" ja ohutute töövõtetega hapete kasutamisel. Sobivad ka samad kemikaalid, mis kohvikannust katlakivi eemaldamiseks kui neid lahustada vees õige kanguseni.
  2. Enne kivipinna kemikaalidega töötlemist veenduda nende sobivuses kivipindade töötlemiseks.
  3. Puhastusvahendeid kasutada õiges vahekorras lahustajaga( tihti on selleks vesi).
  4. Enne pinnakihi pesemist vees lahustuvate vahenditega tuleks poorne pind niisutada puhta veega, mis takistab kemikaalide imbumist sügavamale ja muudab valesse kihti sattunud lahuse lahjemaks.
  5. Vältida survepesu ja mehaanilise puhastamisega kivipinna lõhkumist.(Näit. survepesuriga liiga pinna lähedale tulles jäävad joast seinale jooned, samuti tugevate metallesemetega jäävad seinale kriimustused).
  6. Värvide, õli jms. eemaldamiseks soovitame kasutada spetsialistide abi õige tehnoloogia valikuks. Kindlasti tuleks tugevate kemikaalide toimet proovida väikesel proovipinnal.
  7. Müüritise värske väljanägemise säilimiseks soovitame hoida korras vihmavee-torud ja veeplekid, mis takistavad vee pidevat voolamist mööda kivipindu. Pidev vee valgumine pinda mööda toob kaasa soolade väljauhtumise (eflorestsents) ja samblike ning vetikate tekkimise pinnale, samuti vähendab see kivikonstruktsioonide eluiga (karboniseerumine,läbitud külmutustsüklite arvu kasv).
  8. Pinna veeimavuse vähendamiseks võib kasutada hüdrofobisaatoreid (ahendavad pinna poore, jättes väljapääsutee aurule), mis muudab tihti määrduva või märguva pinna kergesti pestavaks või vett-tõrjuvaks.
  9. Pinna värvimiseks kasutada ainult kivi- ja krohvipindadele mõeldud värve ja võõpasid.
  10. Sillutiste puhul tuleb arvestada, et suurte puude all ja kohtades kuhu ei paista päikest on sambla või vetikate tekkimine kivi pinnale soodustatud, samuti kohtades kuhu voolab peale räästavesi või kus püsivad veeloigud. Sillutise värvi tuhmistab või muudab pinnakihis olev tolm ja sool, kriimustused jms.

Ülaltoodud nõuannete järgimine aitab kaasa kivikonstruktsioonide hea väljanägemise ja heade tehniliste omaduste säilimisele mitme inimpõlve jooksul ja hoiab kõrgel Teie tehtud investeeringu väärtust.

Tekkivate probleemide korral võite ühendust võtta kivide või plokkide valmistajaga parima lahenduse leidmiseks.

Armeeritud müüritise ladumise ja betoneerimise juhend

Armeeritud müüritise ladumine ja betoneerimine

1. Üldised soovitused

Ladumine

Õõnesplokid tuleb laduda nii,  et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea all täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja täitmine on efektiivsem. Nii tekivad kõrvutiasetsevate betoonisammaste vahel sidemed. Sellega saavutatakse betoneerimise käigus parim sisemine struktuur.

Armeerimine

Vertikaalarmatuuri võib paigaldada enne või peale betoonmüüritise ladumist. Vertikaalsed ja horisontaalsed armatuurivardad peavad olema korrektselt paigaldatud ja kinnitatud. Armatuuri kaugus ploki seinast peab olema vähemalt 0,5-1,2 cm sõltuvalt kasutatava betooni täitematerjalidest. Armatuurivardad paigaldatakse ka sillus- või sarrusplokkidesse, mis täidetakse betooniga. Kui müüritis ei ole täiel määral betoneeritud ja kasutatakse sarrusplokke, siis vältimaks betooni valgumist õõnsustesse, kasutatakse sarrusploki rea all asetsevas vuugis õhukest metall-lehte või kitsasilmalist metallvõrku. Paberit ja puitu ei ole lubatud kasutada tulenevalt tulepüsivuse nõuetest. Betooni õõnsustesse valgumise vältimiseks saab kasutada ka sarrusplokkidelt eemaldatud tehnoloogilisi osasid.

Betoneerimine

Betoonelementidest müüritis tuleb täita niipea kui võimalik, et vähendada vuukide kokkutõmbumise pragusid. Samas enneaegne betoneerimine, kui vuugid ei ole saavutanud piisavat tugevust, võib põhjustada plokkide nihkumist. Seepärast on betoneerimine lubatud alles peale seda kui mört on saavutanud kogu konstruktsiooni kõrguse ulatuses vajaliku tugevuse. Ühekihiline õõnesplokkidest müüritis peab seisma vähemalt 24 tundi enne betoneerimise alustamist, see on tarvilik, et vältida hüdrostaatilisest rõhust tingitud vuukide kahjustusi.

2. Madal betoneerimine

Madal betoneerimine on kergem ja enamkasutatavam. Madala betoneerimise puhul on müüritise osa maksimaalne kõrgus 1,6 m (8 plokirida). Seejärel betoneeritakse õõnsused ja laotakse uus müüritise osa (mitte kõrgem kui 1,6 m) jne.

Armatuuri jätkamine

Vertikaalsed armatuurivardad võivad olla suhteliselt lühikesed, sest nad peaksid ulatuma üle betoonikihi just niipalju, et oleks tagatud piisav ülekate järgmise betoonikihi armatuurivarrastega. Ülekatte pikkus armatuurivarrastele, mis töötavad survetsoonis peaks olema vähemalt 20 Ø + 150 mm ja tõmbetsoonis 25 Ø + 150 mm Ülekatte pikkus ei tohi olla alla 300 mm.

Betoneerimine ja tihendamine

Betoneerimistöödeks kasutatakse enamasti spetsiaalset betoonipumpa. Väikese-mahuliste projektide puhul toimub avade täitmine käsitsi. Tuleb vältida plokirea pealispinna katmist täitebetooniga, sest see kahjustab mördiseotist järgmise plokireaga. Kui betoonitööd on peatunud 1 tunniks või kauemaks, siis konstruktsiooni horisontaalne lõpukiht tuleb lõpetada vähemalt 2,5 cm allapoole ploki ülaserva. See tagab nakkumise uue betoonikihi ja plokirea vahel. Betoneerimise käigus tuleb täitebetooni tihendada. Täitebetooni vedela konsistentsi tõttu ei ole vaja suurt pingutust, et saavutada vajalik betooni tihenemine.

3. Kõrge betoneerimine

Kõrget betoneerimist kavandatakse konstruktsioonidele, mille armeerimine, avad ja müüritiselementide asetus võimaldavad täitebetooni vaba valgumist. Betoneerimist alustatakse siis, kui müüritis on projektkõrguseni üles laotud. Betoneerimine toimub kihtide kaupa, mille maksimaalne kõrgus on 1,6 m.

Puhastusavad

Täitebetooni õõnsuste nõuetekohane ettevalmistamine on üks tähtsamaid etappe kõrgel betoneerimisel. Enne betoneerimist on vaja eemaldada kõik mördijäägid ja kivipraht õõnsustest, milleks jäetakse müüritise ladumise käigus alumisse plokiritta puhastusavad. Puhastusavad peaksid olema vähemalt mõõtmetega 10x10 cm, mis rajatakse iga betoneeritava ploki südamiku alaserva. Puhastusavad ploki külgedesse tuleb teha enne plokkide ladumist. Avadega plokke kasutatakse ka müüritise kõrgemates ridades, nii lihtsustatakse õõnsuste täitmiseelset puhastamist. Puhastusavad suletakse enne betooni valamist. Et ära hoida üleliigseid seisakuid betoneerimisel, tuleb puhastusavad katta nii, et oleks tagatud vastupanu täitebetoonist tingitud rõhule.

Betoneerimine ja tihendamine

Kõrgelt betoneerimise puhul vahepealseid horisontaalvuuke (ühendusi) täitebetoonis ei ole soovitatav teha. Betoneerimissektsioonid tuleb valida nii, et tööpäeva lõpuks jõutakse betoneerimisega müüritise lõppkõrguseni (korraga valatakse maksimaalselt 1,6 m kõrgune kiht). Hiljemalt 10 min peale betoonikihi paigaldamist tuleb alustada tihendamist vibreerimisega. Iga järgmine betoonikiht pumbatakse ja tihendatakse perioodiliselt minimaalselt 30 min ja maksimaalselt 60 min möödudes (sõltub ilmastiku-tingimustest ja betooni absorbtsioonist). See aeg on vajalik paigaldatud täitebetooni kokkutõmbumise lõppemiseks ja liigse vee imendumiseks ümbritsevasse betoonelementi. Eelpoolmainitud ooteperiood vähendab ka täitebetooni hüdraulilist survet ja nõnda väheneb ka plokkide nihkumise oht. Iga järgnev kiht tuleb paigaldamise käigus vibreerimisega siduda eelneva kihiga 30 - 35 cm ulatuses. Kui müüritis on lõpuni betoneeritud tuleks fassaadi pesta surveveega, et eemaldada kõik kobrutised ja plekid, mis on tingitud betooni nõrgumisest läbi vuukide ja plokkide. Peale surveveega puhastamist võib müüritisele teostada mõningast iluravi.

Oleme avatud E-R 8:00 - 16:00 . L, P ja väljaspool tööaega kaubakättesaamine kokkuleppeliselt.

Toodete müük Columbia-kivi tehases toimub sularahas või ettemaksu arve alusel.

As Columbia-kivi / Vana-Kastre 62313 Tartu maakond / Tel: +372 7351 352 / Fax: +372 7351 368

E-Mail:

Kasulikku -> Kasutusjuhendid