Kasulikku -> KKKs -> Üldised KKK

Deformatsioonivuugid

Ehitusmaterjalidele on iseloomulikud välisteguritest põhjustatud mahumuutused. Betoonmüüritise mahumuutused on tingitud temperatuuri kõikumistest, betooni niiskussisalduse muutusest, karboniseerumisest põhjustatud kahanemisest ja teistest konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Kui betoonmüüritise elemendid on omavahel mördiga seinakonstruktsiooniks seotud, siis iga takistus, mis ei lase müüritisel vabalt kokku tõmbuda või paisuda, tekitab konstruktsioonisiseseid pingeid. Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi ja elemendi vahelise sideme tugevuse või horisontaalvuugi nihketugevuse, tekivad praod, mis küll leevendavad müüritisesiseseid pingeid, kuid rikuvad seina välimuse. Samuti vähendavad praod seina stabiilsust.

Betoonplokkidest laotud müüritis on jäik konstruktsioon. Praod tekivad tavaliselt siis, kui toetav konstruktsioon (nt. vundament, sillused) ei ole piisavalt jäik ja tugev. Pragude tekkimist ja avanemist põhjustab ka mittepiisava jäikusega horisontaalselt töötav konstruktsioon (nt. seinte jäikuse vastupanu tuulekoormusele) ning kui fassaadikihti kandvas konstruktsioonis esineb mahumuutusi (nt. kasutatakse puitu). Pragunemist põhjustab veel ka betoonplokkide eneste mahukahanemine kivistumisprotsessis.

Et kompenseerida ja vähendada kokkutõmbumistest tingitud pragude avanemist on võimalikud kaks lahendust, mida võib kasutada koos või eraldi

-         deformatsioonivuugid

-         armeerimine

Betoonplokid ja kivid peaksid ladumise ajal olema võimalikult kuivad

 

 


Deformatsioonivuukide paiknemine

Üheseid juhiseid deformatsioonivuukide rajamiseks ei saa anda. Iga ehitust tuleks vaadelda ja hinnata eraldi, et leida kohad, kuhu vuugid paigutada, ilma et rikutaks struktuurset ühtsust. Praktika näitab, et sagedaste avadega välisseintes ei tohiks deformatsioonivuugid olla üksteisest kaugemal kui kuus meetrit. Ilma avadeta seintes võib vuukidevaheline kaugus olla pisut suurem, kuid mitte üle 7,5 m. Vuuk peaks asuma hoone nurgast mitte kaugemal kui 3…4,5 m ja mitte lähemal kui 0,4…1 m.

Kohad, kus vuugid peaksid tingimata olema:

  • seinte kõrguse järsk muutus
  • seinte laiuse järsk muutus
  • vundamendis ja/või põrandates olevate deformatsioonivuukide kohal
  • pikkade kandvate seinte ristumiskohtades
  • seinte ühenduskohad postide ja pilastritega
  •  ühel või mõlemal pool kõiki ukse- ja aknaavasid juhul, kui pole tarvitusel muid pragude avanemist takistavaid meetmeid (vuukide armeerimine, armatuurvööd)

Sillustel tuleks asetada vähemalt ühe otsa alla bituumen- või metall-leht, et võimaldada sillusel liikuda. Kõik avad müüritises on potentsiaalsed pragude tekitajad. Alla 1,8 m laiustele avadele on vuuk tarvilik ühes servas, üle 1,8 m laiustele avadele tuleb vuuk ette näha mõlemasse serva.

 

Probleem: Aknaavad Probleem: Ukseavad

1. Ühendustalad või horisontaalse vuugi armeerimine

2. Verikaalsed deformatsioonivuugid akna all ja silluse kohal

 

Müüritise armeerimine

Armeerimist kasutades on võimalik vähendada betoonmüüritises tekkivate pragude avanemist.

Armeerimisel on kaks erinevat võimalust:

1.      sarrusvööd

2.      vuugi armeerimine

Sarrusvööde vajaduse ja paigutuse määrab projekteerija. Üldjuhul piisab vuukide armeerimisest. Vuukides olev armatuur ei hakka tööle enne, kui müüritises tekivad raskelt märgatavad juuspraod ning tekkinud pinged kantakse üle armatuurile. Vuukide armeerimise efektiivsus sõltub mördi margist ja nakkest mördi ning armatuuri vahel.

Soovitatav on kasutada eelnevalt valmistatud jätkuvaid armatuurvõrke. Nurkades võiks kasutada jätkuvaid võrke, mis pöörduvad vastavalt nurgale. Jätkuvate armatuurvõrkude kasutamine lihtsustab müüritöid.

Vuuke võiks armeerida järgnevates kohtades:

  • Esimene ja teine vuuk üleval- ja allpool avasid.
  • Armatuur peaks asetsema kummaltki poolt vähemalt 0,6 m üle ava.kaks või kolm vuuki üle põranda tasapinna ja allpool müüritise tippu.

Vuukide armeerimine ei tähenda, et deformatsioonivuukidest võib loobuda. Kasutades armeerimist, võib suurendada deformatsioonivuukide vahelist distantsi. Deformatsioonivuugid ei ole olulised ainult betoonplokkidest ehitise puhul, vaid ka teiste müüritise materjalide puhul (näit. savitellis, silikaat, keramsiitplokk). Et vähendada deformatsioonivuukide väljapaistvust ehitises, tuleks tihedat koostööd teha nii arhitektide kui konstruktoritega.

Vaata ka Columbia-Kivi vihikut 2. "Konstruktiivsed lahendused ja müüri tegemise juhised".

Sarrusvöö Vuugi armeerimine
Vuugi sidumine Z- traadiga Vuugi sidumine betoontäitega

Z-armatuur võimaldab müüritise pikisuunalist liikumist ilma täiendavate sisepingeteta ja samas tagab vajaliku nihkevastupanu risti müüritisega mõjuvatele horisontaalkoormustele.

Mõlemal pool deformatsioonivuuki tuleb plokiõõnsused armeerida vertikaalsete armatuurvarrastega ja täita betooniga

Mõlemal pool deformatsioonivuuki tuleb plokiõõnsused armeerida vertikaalsete armatuurvarrastega ja täita betooniga

 

Pikkade kandvate seinte ristumine Posti väljalõiked
Deformatsioonivuuk metall-latiga Täiteplokid deformatsioonivuukidega

 

Seinte kõrguse järsk muutus Seinte laiuse järsk muutus
Vertikaalne deformatsioonivuuk
Armeerimine
 

Eflorestsents

Eflorestsents on tavaliselt valget värvi deposiit, mis võib tekkida müüritise välispinnal. Sageli ilmneb see ehitamise ajal või just pärast ehituse lõpetamist, ehkki ebameeldiv, on see üldiselt kahjutu. Eflorestsents ehk pinna kristallilise kihiga kattumine on probleemiks kõikidele betooni tootjatele.

Loe edasi: Eflorestsents

Tulepüsivus

Columbia-Kivi plokid ja müürikivid kuuluvad mittepõlevate ehitusmaterjalide (klass A1) hulka ja nende soojusjuhtivus on väike. Seetõttu on ka õõnesplokkide sisse paigutatud terasarmatuuri temperatuur suure tulekahju ajal suhteliselt madal ja seina kandevõime säilib. Enamikke betoonehitisi saab peale põlengut kerge vaevaga taastada. Seevastu puidust, terasest ja klaasist hoonete taastamine nõuab tunduvalt suuremaid kulutusi. Isegi kuumuse mõjul (>1000 Co) ei eraldu betoontarindist keskkonda ja inimeste tervist ohustavaid mürgiseid gaase.

Tootmine

Kõik As Columbia-Kivi betoonist ehitusmaterjalid on valmistatud Eestis kaevandatud liivast ja Kunda tsemendist, vaid graniitkillustik on toodud Soomest. Graniitkillustiku kasuks räägib asjaolu, et tema tehnilised näitajad (survetugevus, veeimavus jne) on paremad kui Eesti lubjakivist toodetud killustikul.

Tootmisprotsess on energeetiliselt kokkuhoidlik ja loodussõbralik, mingeid keskkonda kahjustavaid ühendeid seejuures peaaegu et ei teki.

Soojapidavus

As Columbia-Kivi toodetud bethoonkividest- ja plokkidest ehitatud majad on energiasäästlikud. Õigeti soojustatud ja ventileeritud hoones on aastaringselt mõnus eldada. Suvekuumuse eest saab majas kaitset tänu betooni heale soojusmahtuvusele. Betoon akumuleerib hästi soojusenergiat ja hiljem, välistemperatuuri langedes, väljastab seda. Talvekülmad ei ole probleemiks, kui vastavalt tootele valitakse õige paksusega soojustuskiht. Hoone sisekliima on hea, sest betoon on inertne, hingav materjal. Aja jookusl ei eraldu betoonist kahjulikke ühendeid nagu mõnest teisest ehitusmaterjalist.

Katseliselt on tõestatud, et suure tihedusega betoonplokkide soojapidavus on väiksem kui näiteks poorbetoonist valmistatud toodel. Seda põhjustab asjaolu, et normaaltihedusega (kuivtihedus ≥ 2000 kg/m3) betoon on üsna homogeenne ja soojuse liikumist takistavad poorid on seal väikesed.

Niiskuskindlus

Hoone välisseina üheks tähtsamaks funktsiooniks on takistada niiskuse liikumist väliskkeskonnast hoone sisse. Selleks tuleb projekteerida ja ehitada majale räästad, millest oleks ka praktilist kasu. Paljud probleemid tulenevad sellest, et räästas on liiga lühike ja väiksemagi tuuleiili korral sajab vihm otse seinale.

Sein peab olema nagu isetoimiv drenaažisüsteem. Vesi, mis mingil põhjusel tungib müüritisse, peab sealt võimalikult kiiresti lahkuma. Tuulutusavad on ammutuntud võte niiskuse eemaldamiseks konstruktsioonist. Kindlasti tuleb takistada niiskuse tungimist vundamenist vertikaalsuunas pikki seina ülesspoole. Niiskustõkkeks sobib vundamendi ja seina vahele asetatud veekindlast materjalist kiht (bituumen vms).

Mida väiksem on ehitusmaterjali veeimavus, seda vähem vett müüritisse tungib. Õõnesplokkides sein on hea sellepoolest, et tänu plokkide väikesele veeimavusele (alla 8 massi %), toimub selle väljakuivamine kiiresti. Väike veeimavus omakorda tähendab, et plokid on külmakindlamad kui mitmed teised ehitusmaterjalid.

Heliisolatsioon

Müra põhjustab inimestel stressi, väsimust, töövõime langust. Betoonil on väga hea heliisolatsioonivõime. Massiseadus ütleb: mida suurem on materjali tihedus, seda paremini summutab ta müra. Kõikide As Columbia-Kivi toodete tihedus on üle 2000 kg/m3. Võrreldes näiteks kergkruusast valmistatud plokkidega on see näitaja 2-3 korda suurem.

Oleme avatud E-R 8:00 - 16:00 . L, P ja väljaspool tööaega kaubakättesaamine kokkuleppeliselt.

Toodete müük Columbia-kivi tehases toimub sularahas või ettemaksu arve alusel.

As Columbia-kivi / Vana-Kastre 62313 Tartu maakond / Tel: +372 7351 352 / Fax: +372 7351 368

E-Mail:

Kasulikku -> KKKs -> Üldised KKK