Üle 31 aasta kogemust
Select Page

Sillutiskivide paigaldamise juhend

1. Sissejuhatus

Alljärgnev informatsioon annab juhiseid betoonsillutise planeerimiseks ja rajamiseks. Sillutise rajamise protseduurid võivad erineda suurte või väikeste objektide, samuti erinevate koormustega sillutiste ning käsitsi või mehaniseeritult laotud sillutiste puhul. Mehaniseeritud paigaldusega kaasnevad spetsiaalsed paigaldusseadmed, muudatused liivaluse tasandamise ja tihendamise ning vuukide täitmise protseduurides.

2. Drenaazi ja aluspõhja rajamine

Sillutiskivide alla drenaazisüsteemi rajamisel ja aluspõhja ettevalmistamisel tuleb järgida tavapärast teedeehituse metoodikat. Rajatava sillutise alt tuleb puujuured ning sobimatu aluspõhjakiht (kindlasti muld) eemaldada. Aluspõhi peab moodustama stabiilse platvormi järgnevatele kihtidele ja peaks olema väikese kallakuga vee äravoolu suunas. Nõrga kandevõimega aluspõhja puhul soovitame kasutada geotekstiile või lubjaga/tsemendiga segatud pinnasekihte.

3. Aluskihi ehitus

Aluskihi ehitusel kasutatavaid materjale võib vajadusel siduda tsemendi või lubjaga. Aluskihi materjalideks võivad olla nii killustik kui ka looduslik kruus. Seotud aluskiht moodustatakse kruusa või killustiku segamisel väikese koguse lubjaga või tsemendiga. Aluskihi rajamisel tuleb silmas pidada:

  1. aluskiht peab olema piisavalt suur ja ulatuma ka äärekivide alla
  2. aluskiht tuleb ehitada kiht-kihi haaval, vahepeal tihendades, iga kihi paksus peaks olema 100 – 150 mm.
  3. niiskuse liikumist pinnasest aluskihti saab vältida, kasutades bituumeniga kruntimist (kulu u. 0,3 l/m2), kõik kahjustatud kruntkattega alad tuleb veelkord kruntida enne liivaluse paigaldamist.
  4. kui aluskihtide rajamisel kasutatakse tsementi, tuleb segu valmistada segistis.
  5. liiva ei ole soovitav kasutada aluskihi ebatasasusi ja konarusi tasandava materjalina. Lõpetatud aluskiht tuleb siluda võimalikult tasaseks, kõrvalekalle aluskihi projektkõrgusest ei tohiks olla üle 10 mm.
  6. kohtades, kus on raskendatud aluskihi tihendamine (seinte lähedal, kaevude ümber jne.) on soovitav kasutada tsemendiga seotud aluskihi materjali.
  7. enne liivapadja rajamist tuleb teha põhjalik aluskihi ülevaatus. Pinnad, mis vajuvad tihendusrullide ja masinate all, tuleb korrastada.

4. Äärepiirded

Piki sillutise välisserva tuleb ehitada äärepiirded. Äärepiirdeks on tavaliselt betoonäärekivi või -rentsel. Äärepiirde sillutiskividega piirnev külg peab olema vertikaalne. Juhul kui äärepiirdelt peab toimuma sadevee äravool teele, peab äärekivi seesmine serv olema vähemalt 5 mm allpool sillutiskivide vahelisi kanaleid. Äärepiirded tuleb toetada vähemalt 100 mm paksusele tihendatud aluskihile (vt. Äärekivide paigaldamise juhend).

5. Liivapadja rajamine ja tasandamine

Sillutiskivid asetatakse liivapadjale, mille rajamise kvaliteet ja tihedus mängivad olulist rolli sillutise lõplikus väljanägemises. Liivapatjade rajamiseks kasutatav liiv tuleb kuhjata väikestesse hunnikutesse üle kogu sillutatava ala. Liivahunnikuid peab kaitsma liigse märgumise ja kuivamise eest. Liiv peab olema ühtlase tihedusega.

Liivapadja tasandamine:

  1. Käsitsi ladumise korral hoitakse liiv tasandamisel nii kohevana kui võimalik kuni sillutiskivide ladumiseni.
  2. Mehaanilise ladumise korral tihendatakse liiv piisavalt tugevalt, et vältida kivide vajumist liiva sisse sillutise paigaldamise ajal.

Liivapadi tasandatakse kas käsitsi (tasanduslauaga) või mehaniseeritud tasandajatega. Ühtlase paksusega liivakihi saamiseks võib orientiiridena kasutada:

  • tasandusrööpaid
  • pingutatud nööri või jõhvi
  • läheduses asuva sillutise äärepiiret

Liivapadi tuleb tasandada ettenähtud projektkõrguseni nii, et tihendamise järel saavutatakse ühtlane tihendatud kiht paksusega 20 – 30 mm.Liivapadja paksus ei tohiks peale tihendamist ületada 30 mm.

Liivapadjale jäänud madalamad kohad tuleb liivaga veelkord täita ja tasanduslaua abil tasandada. Tuleb jälgida, et liiv täidaks kogu ulatuses ka äärepiirete lähedased alad. Tööpäeva lõppedes ei ole soovitav jätta sillutiskividega katmata liivapatja looduse meelevalda, samuti võib mõni inimene või loom seda kahjustada.

6. Sillutiskivide ladumine

6.1. PLANEERIMINE.

Sillutiskivide ladumise jõudlust ja ökonoomsust parandavad:

  • sillutiskivide aluste mahalaadimine tööfrondile võimalikult lähedale
  • ladumine laia tööfrondiga Sillutiskivide alused võib asetada juba paigaldatud kividele, võimalikult lähedale laotavale kivireale.

6.2. ALGUSJOONE VALIMINE

Võimalusel tuleks alustada ladumist äärepiirde juurest või selle lähedalt, algusjoone valimisel tuleks arvesse võtta:

  • äärepiirde kulgemist
  • ladumise mustrit ja sillutiskivide nõutavat orientatsiooni
  • künklikul maa-alal tuleb ladumist alustada alt üles, et vältida kivide allalibisemist.

NB! Ladumist ei ole soovitav alustada korraga platsi kahest otsast.

6.3. LADUMISE MUSTRI VALIMINE

Kõige suuremat tähelepanu nõuab esimeste kiviridade ladumine. Sillutiskivid tuleb asetada algusjoonele õige nurga all, et saavutada lõplikku mustri orientatsiooni. Kumera kujuga äärepiirde puhul tuleb sirge kivirida rajada uuesti 1 – 2 rea kaugusel äärepiirdest. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb äärepiirde ja algusrea vahele jäävad tühimikud täita lõigatud kividega (alternatiiviks on ka tühimike betoneerimine). Kivirea õige joondumise ja laiuse kontrollimiseks on soovitav kasutada pingutatud nööri või jõhvi.

6.4. LADUMINE

Sillutiskivid on ühtlaste mõõtmete ja kujuga, mis võimaldavad kivide paigaldamisel saavutada vajaliku kividevahelise laiuse (vuugi). Kive ei tohi asetada üksteise vastu, sest selliselt laotud kivid võivad hiljem servadest kergesti killuneda või isegi murduda. Reeglina on kividevahelise vuugi laius 2 – 4 mm. AS Columbia-Kivi toodetud „Uni”, „Tri-radial”ja „Parkett” sillutise külgedel on ladumise hõlbustamiseks 2 mm paksused vuugieendid.

6.5. SILLUTISKIVIDE LÕIKAMINE JA TÜHIMIKE TÄITMINE

Sillutiskivide lõikamine ja äärepiirde ning esimese kivirea vaheliste tühimike täitmine tuleb jätta ajaks, kui enamus sillutisest on juba laotud, kuna see on suhteliselt aeganõudev töö. Kivide lõikamiseks võib kasutada mehaanilist giljotiinlõikurit või elektrisaagi. Sillutiskivi tükke, mis on alla 25% originaalkivi suurusest, ei ole soovitav tühimike täitmiseks kasutada, sest need võivad kergesti kohalt ära nihkuda. Sellised tühikud tuleks täita betooniseguga.

7. Liivapadja tihendamine

Peale sillutiskivide paigaldamist tuleb liivapadi korralikult tihendada. Enne vibreerimist on soovitav kõik vuugid peene, kuiva liivaga osaliselt täita, et vältida kivi servadest kildude väljalöömist. Vibreerivate plaattihendajatega tihendatakse pinda seni, kuni sillutis on saavutanud projektkõrguse ja piisavalt kompaktne. Kogu laotud sillutis tuleks vibraatoriga üle käia, kuni kõik kividevahelised ebatasasused on likvideeritud ja kivide vahel on ühtlased vuugid. Liivapatja saab tihendada ka käsitsi, kasutades tampi ja kummihaamrit, kuid parema tulemuse saavutamiseks on siiski soovitav kasutada spetsiaalset vibraatorit. Kui mõni kivi saab tihendamise käigus viga, tuleb see kohe kõrvaldada ja asendada uuega.

8. Lõplik vuukide täitmine

Peale liivapadja tihendamist tuleb sillutiskivide vahelised vuugid täita spetsiaalse liivaga. Liivapadjaks kasutatud liiv tavaliselt ei sobi, vuugitäite liiv peab olema sorteeritud ning fraktsiooniga alla 0,63 mm. Tsemendi kasutamist vuugitäiteliivas ei soovitata. Täiteliiv ja sillutiskivid peavad vuukide täitmisel olema täielikult kuivad. Liiv tuleb vuukidesse hõõruda luua või harja abil. Tagamaks vuukide täielikku täitumist, tuleb sillutisest vibreeriva tihendajaga veelkord kergelt üle käia. Üleliigne vuugitäiteliiv tuleb sillutiselt eemaldada.

9. Sillutise avamine liikluseks

Enne tööde lõpetamist tuleb sillutisel vältida ülearust liiklemist. Kui vuukide täitmine on lõpetatud ja järelejäänud liiv kõrvaldatud, võib sillutise liikluseks avada. Võimalike vigade avastamiseks ja kõrvaldamiseks on soovitav sillutis peale valmimistv vähemalt kord kuus põhjalikult üle vaadata.