Armeeritud müüritise ladumise ja betoneerimise juhend
1. ÜLDISED SOOVITUSED
Ladumine
Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea all täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja täitmine on efektiivsem. Nii tekivad kõrvutiasetsevate betoonisammaste vahel sidemed. Sellega saavutatakse betoneerimise käigus parim sisemine struktuur.
Armeerimine
Vertikaalarmatuuri võib paigaldada enne või peale betoonmüüritise ladumist. Vertikaalsed ja horisontaalsed armatuurivardad peavad olema korrektselt paigaldatud ja kinnitatud. Armatuuri kaugus ploki seinast peab olema vähemalt 0,5-1,2 cm sõltuvalt kasutatava betooni täitematerjalidest. Armatuurivardad paigaldatakse ka sillus- või sarrusplokkidesse, mis täidetakse betooniga. Kui müüritis ei ole täiel määral betoneeritud ja kasutatakse sarrusplokke, siis vältimaks betooni valgumist õõnsustesse, kasutatakse sarrusploki rea all asetsevas vuugis õhukest metall-lehte või kitsasilmalist metallvõrku. Paberit ja puitu ei ole lubatud kasutada tulenevalt tulepüsivuse nõuetest. Betooni õõnsustesse valgumise vältimiseks saab kasutada ka sarrusplokkidelt eemaldatud tehnoloogilisi osasid.
Betoneerimine
Betoonelementidest müüritis tuleb täita niipea kui võimalik, et vähendada vuukide kokkutõmbumise pragusid. Samas enneaegne betoneerimine, kui vuugid ei ole saavutanud piisavat tugevust, võib põhjustada plokkide nihkumist. Seepärast on betoneerimine lubatud alles peale seda kui mört on saavutanud kogu konstruktsiooni kõrguse ulatuses vajaliku tugevuse. Ühekihiline õõnesplokkidest müüritis peab seisma vähemalt 24 tundi enne betoneerimise alustamist, see on tarvilik, et vältida hüdrostaatilisest rõhust tingitud vuukide kahjustusi.
2. MADAL BETONEERIMINE
Madal betoneerimine on kergem ja enamkasutatavam. Madala betoneerimise puhul on müüritise osa maksimaalne kõrgus 1,6 m (8 plokirida). Seejärel betoneeritakse õõnsused ja laotakse uus müüritise osa (mitte kõrgem kui 1,6 m) jne.
Armatuuri jätkamine
Vertikaalsed armatuurivardad võivad olla suhteliselt lühikesed, sest nad peaksid ulatuma üle betoonikihi just niipalju, et oleks tagatud piisav ülekate järgmise betoonikihi armatuurivarrastega. Ülekatte pikkus armatuurivarrastele, mis töötavad survetsoonis peaks olema vähemalt 20 Ø + 150 mm ja tõmbetsoonis 25 Ø + 150 mm Ülekatte pikkus ei tohi olla alla 300 mm.
Betoneerimine ja tihendamine
Betoneerimistöödeks kasutatakse enamasti spetsiaalset betoonipumpa. Väikese-mahuliste projektide puhul toimub avade täitmine käsitsi. Tuleb vältida plokirea pealispinna katmist täitebetooniga, sest see kahjustab mördiseotist järgmise plokireaga. Kui betoonitööd on peatunud 1 tunniks või kauemaks, siis konstruktsiooni horisontaalne lõpukiht tuleb lõpetada vähemalt 2,5 cm allapoole ploki ülaserva. See tagab nakkumise uue betoonikihi ja plokirea vahel. Betoneerimise käigus tuleb täitebetooni tihendada. Täitebetooni vedela konsistentsi tõttu ei ole vaja suurt pingutust, et saavutada vajalik betooni tihenemine.
3. KÕRGE BETONEERIMINE
Kõrget betoneerimist kavandatakse konstruktsioonidele, mille armeerimine, avad ja müüritiselementide asetus võimaldavad täitebetooni vaba valgumist. Betoneerimist alustatakse siis, kui müüritis on projektkõrguseni üles laotud. Betoneerimine toimub kihtide kaupa, mille maksimaalne kõrgus on 1,6 m.
Puhastusavad
Täitebetooni õõnsuste nõuetekohane ettevalmistamine on üks tähtsamaid etappe kõrgel betoneerimisel. Enne betoneerimist on vaja eemaldada kõik mördijäägid ja kivipraht õõnsustest, milleks jäetakse müüritise ladumise käigus alumisse plokiritta puhastusavad. Puhastusavad peaksid olema vähemalt mõõtmetega 10×10 cm, mis rajatakse iga betoneeritava ploki südamiku alaserva. Puhastusavad ploki külgedesse tuleb teha enne plokkide ladumist. Avadega plokke kasutatakse ka müüritise kõrgemates ridades, nii lihtsustatakse õõnsuste täitmiseelset puhastamist. Puhastusavad suletakse enne betooni valamist. Et ära hoida üleliigseid seisakuid betoneerimisel, tuleb puhastusavad katta nii, et oleks tagatud vastupanu täitebetoonist tingitud rõhule.
Betoneerimine ja tihendamine
Kõrgelt betoneerimise puhul vahepealseid horisontaalvuuke (ühendusi) täitebetoonis ei ole soovitatav teha. Betoneerimissektsioonid tuleb valida nii, et tööpäeva lõpuks jõutakse betoneerimisega müüritise lõppkõrguseni (korraga valatakse maksimaalselt 1,6 m kõrgune kiht). Hiljemalt 10 min peale betoonikihi paigaldamist tuleb alustada tihendamist vibreerimisega. Iga järgmine betoonikiht pumbatakse ja tihendatakse perioodiliselt minimaalselt 30 min ja maksimaalselt 60 min möödudes (sõltub ilmastiku-tingimustest ja betooni absorbtsioonist). See aeg on vajalik paigaldatud täitebetooni kokkutõmbumise lõppemiseks ja liigse vee imendumiseks ümbritsevasse betoonelementi. Eelpoolmainitud ooteperiood vähendab ka täitebetooni hüdraulilist survet ja nõnda väheneb ka plokkide nihkumise oht. Iga järgnev kiht tuleb paigaldamise käigus vibreerimisega siduda eelneva kihiga 30 – 35 cm ulatuses. Kui müüritis on lõpuni betoneeritud tuleks fassaadi pesta surveveega, et eemaldada kõik kobrutised ja plekid, mis on tingitud betooni nõrgumisest läbi vuukide ja plokkide. Peale surveveega puhastamist võib müüritisele teostada mõningast iluravi.