Deformatsioonivuugid
Betoonplokkidest laotud müüritis on jäik konstruktsioon. Praod tekivad tavaliselt siis, kui toetav konstruktsioon (nt. vundament, sillused) ei ole piisavalt jäik ja tugev. Pragude tekkimist ja avanemist põhjustab ka mittepiisava jäikusega horisontaalselt töötav konstruktsioon (nt. seinte jäikuse vastupanu tuulekoormusele) ning kui fassaadikihti kandvas konstruktsioonis esineb mahumuutusi (nt. kasutatakse puitu). Pragunemist põhjustab veel ka betoonplokkide eneste mahukahanemine kivistumisprotsessis.
Et kompenseerida ja vähendada kokkutõmbumistest tingitud pragude avanemist on võimalikud kaks lahendust, mida võib kasutada koos või eraldi.
- Deformatsioonivuugid
- Armeerimine
Betoonplokid ja kivid peaksid ladumise ajal olema võimalikult kuivad.
Deformatsioonivuukide paiknemine
Üheseid juhiseid deformatsioonivuukide rajamiseks ei saa anda. Iga ehitust tuleks vaadelda ja hinnata eraldi, et leida kohad, kuhu vuugid paigutada, ilma et rikutaks struktuurset ühtsust. Praktika näitab, et sagedaste avadega välisseintes ei tohiks deformatsioonivuugid olla üksteisest kaugemal kui kuus meetrit. Ilma avadeta seintes võib vuukidevaheline kaugus olla pisut suurem, kuid mitte üle 7,5 m. Vuuk peaks asuma hoone nurgast mitte kaugemal kui 3…4,5 m ja mitte lähemal kui 0,4…1 m.
Kohad, kus vuugid peaksid tingimata olema:
- seinte kõrguse järsk muutus
- seinte laiuse järsk muutus
- vundamendis ja/või põrandates olevate deformatsioonivuukide kohal
- pikkade kandvate seinte ristumiskohtades
- seinte ühenduskohad postide ja pilastritega
- ühel või mõlemal pool kõiki ukse- ja aknaavasid juhul, kui pole tarvitusel muid pragude avanemist takistavaid meetmeid (vuukide armeerimine, armatuurvööd)
Sillustel tuleks asetada vähemalt ühe otsa alla bituumen- või metall-leht, et võimaldada sillusel liikuda. Kõik avad müüritises on potentsiaalsed pragude tekitajad. Alla 1,8 m laiustele avadele on vuuk tarvilik ühes servas, üle 1,8 m laiustele avadele tuleb vuuk ette näha mõlemasse serva.
Probleem: Aknaavad





Müüritise armeerimine
Armeerimisel on kaks erinevat võimalust:
- sarrusvööd
- vuugi armeerimine
Sarrusvööde vajaduse ja paigutuse määrab projekteerija. Üldjuhul piisab vuukide armeerimisest. Vuukides olev armatuur ei hakka tööle enne, kui müüritises tekivad raskelt märgatavad juuspraod ning tekkinud pinged kantakse üle armatuurile. Vuukide armeerimise efektiivsus sõltub mördi margist ja nakkest mördi ning armatuuri vahel.
Soovitatav on kasutada eelnevalt valmistatud jätkuvaid armatuurvõrke. Nurkades võiks kasutada jätkuvaid võrke, mis pöörduvad vastavalt nurgale. Jätkuvate armatuurvõrkude kasutamine lihtsustab müüritöid.
Vuuke võiks armeerida järgnevates kohtades:
- Esimene ja teine vuuk üleval- ja allpool avasid.
- Armatuur peaks asetsema kummaltki poolt vähemalt 0,6 m üle ava.kaks või kolm vuuki üle põranda tasapinna ja allpool müüritise tippu.
Vuukide armeerimine ei tähenda, et deformatsioonivuukidest võib loobuda. Kasutades armeerimist, võib suurendada deformatsioonivuukide vahelist distantsi. Deformatsioonivuugid ei ole olulised ainult betoonplokkidest ehitise puhul, vaid ka teiste müüritise materjalide puhul (näit. savitellis, silikaat, keramsiitplokk). Et vähendada deformatsioonivuukide väljapaistvust ehitises, tuleks tihedat koostööd teha nii arhitektide kui konstruktoritega.














